Lisasoojustuse planeerimine

Kaardistamine

Lisasoojustamine tuleb täpselt planeerida. Vanad konstruktsioonid tuleb üle vaadata ning viia objektil läbi ehitusfüüsikaline kontroll, sest näiteks konstruktsiooni sisse jäävad aurutõkkekiled, värvikihid jms tihedad pinnad võivad kiiresti põhjustada hallitus- ja pehkimiskahjustusi.

 
Lisaisolatsiooni materjalide valimine

Kui vana isolatsioon on orgaaniline (puru, sammal vms), siis tuleks lisasoojustus teha Ekovilla tselluvillaga, mis on samuti orgaaniline. Seda seepärast, et vanematel hoonetel ei kasutatud aurutõkkekihti, vaid ainult õhutihedat paberit.

Lisasoojustuse paigaldamisel vana isolatsioonikihi temperatuur tõuseb ja see suudab siduda ka rohkem niiskust. Lisasoojustuse oluline omadus on võime siduda ja loovutada niiskust nagu vana isolatsioonikiht. See väldib niiskuse kondenseerumist ning võimalike mikroobide kasvu vana orgaanilise puruisolatsiooni ja lisasoojustuse vahel.

 
Pööninguvahelae tuulutus

Tuulutusega pööninguvahelae konstruktsioonis on kattematerjali ja isolatsiooni vahel õhuruum. Õhuruum on ühenduses välisõhuga ja selle kaudu tuuldub läbi vahelae tulev niiskus välja survejõu ning tuulest tekkiva rõhuerinevuse tõttu või mõnikord ka sundventilatsiooni abil.

Viilkatusega majades tasub kasutada ära korstna mõjust tulenevat paremat tuulutust paigaldades harja kohale hoone otstesse tuulutusresti.

Tuulutuse mehaaniline lisamine võib põhjustada niiskuse kondenseerumist konstruktsiooni külmadele osadele, kui pööninguvahelae õhutõke ei ole tihe. Mida halvem on pööninguvahelae õhutihedus ja mida parem tuulutus, seda rohkem siseõhu niiskust konstruktsioonist läbi imendub. Seepärast tuleb mõnikord parandada õhutihedust kas siseviimistluse uuendamise käigus või eemaldades vana isolatsiooni ja paigaldades õhutõkke pööningu kaudu.

Lisasoojustuse joonis: Joonis 17 – lisasoojustamine